Looduseuurijast
Looduseuurija tutvustab Põhja- ja Baltimaade taimi, loomi ja seeni. Uurida saab nende levikut, eluviise ja taksonoomiat.
Kõigist taimedest, seentest ja loomadest peaks siin ajapikku leiduma kirjeldus, pilt, levikukaart ja mõnikord ka helisalvestis. Paljusid organisme ei ole siin veel lähemalt kirjeldatud, aga linke teistele teabeallikatele leiad siit küll alati.
Erinevates keeltes, Rootsi, Soome ja Eesti koostöös
Looduseuurijat koostab Rootsi loodusmuuseum (Naturhistoriska riksmuseet). Portaal sai alguse Rootsi, Soome ja Eesti teadlaste koostööst Euroopa Liidu projekti BalticDiversity raames. Portaal on loetav rootsi, soome, eesti ja inglise keeles. Elustiku kirjeldused on erinevates keeltes erinevad, igal pool on need kirjutanud kohalikud autorid.
Korduma kippuvad küsimused
Et Looduseuurijast teavet leida, võid otsida organismi nime järgi otsimiskastis lehekülje ülaosas või hakata uurima elupuu kaudu. Ühe liigi kirjelduse leidnud, pääsed teiste lähedaste liikideni linkide kaudu sealtsamast. Teave on Põhja- ja Baltimaade elustiku kohta, paljudel juhtudel täpsete kirjelduste ja fotodega, mõnikord määramistabelitega.
Looduseuurija kirjeldab liike ja liikide rühmasid (liiki või liikide rühma nimetatakse taksoniks) ja näitab, kuidas neid biosüstemaatikas klassifitseeritakse.
Looduseuurija tekstid ja pildid valmivad teadlaste ja muuseumitöötajate, aga ka harrastajate osalusel. Teabe allikas jääb alati nähtavale, et oleks lihtne toimetaja või autoriga kontakti luua.
Looduseuurija kasutab niiöelda veebiteenuseid, et võimaldada ka teistele infosüsteemidele siinsete materjalide kasutamist. Niisiis polegi väga põhjust üllatuda, kui leiad Looduseuurija materjale mujaltki võrgust, näiteks portaalist Encyclopedia of Life või Vikipeediast.
Looduseuurija kasutab elurikkuse ülemaailmse andmevõrgustiku GBIF (Global Biodiversity Information Facility) materjale, et esitada elustiku leviku kohta alati ajakohaseid andmeid teadlaste andmebaasidest. GBIF on maailma suurim elurikkuse andmete kogu.
Kõiki Looduseuurija tekste võib vabalt kasutada, ainsaks tingimuseks on viitamine allikale. Pildi- ja helimaterjalidele kehtivad enamjaolt samad tingimused, vaid mõnel juhul on keelatud kasutada materjale ärilistel eesmärkidel. Kasutame järjekindlalt Creative Commonsi litsentse ja viitame seejuures alati litsentside kirjeldustele, millest saab täpsemalt lugeda materjalide kasutamise tingimuste kohta.
Litsentside kohta saab pikemalt lugeda Creative Commonsi kodulehelt.
Otsinguabi
Otsida saad nii omakeelsete nimede nagu "pruunkaru" kui ka teaduslike nimetuste nagu "Ursus arctos" järgi.
Otsida saad ka nime osa järgi, näiteks "karu" viib nii karulaugu, liiv-karusambla, karukimalase kui ka pruunkaruni.
Katsu olla võimalikult täpne. Kui paljude teiste organismide nimed sisaldavad otsitud tähti niisamuti, võib otsitav jääda tulemuste nimestikus ka päris teiste varju. Nii võib juhtuda näiteks, kui otsida täpsema viite "harilik tamm" asemel lihtsalt viidet "tamm".
Kontakt
Kui sul on küsimusi, kommentaare või soovitusi Looduseuurija parandamiseks, oleks meil väga hea meel neist kuulda.
Ressursid
Elustiku tutvustamisest uuel viisil
Looduseuurija viis tutvustada elustiku levikut, taksonoomiat ja eluviise on mõnevõrra uuenduslik, siia kogutakse üle riigipiiride kokku mitmesugused materjalid Balti- ja Põhjamaade alade kohta.